Kava
Järvamaa
Väljapanek Tammsaare muuseumi hoonete taastamisest Vargamäel
Väljapanekul näeb mustvalgeid fotosid Tammsaare muuseumis Vargamäel toimunud ehitustöödest, kui taastati hävinud hoonetekompleks. Tänu toimunud töödele saab muuseumis tutvuda tingimustega, milles kasvas üles kirjanik Anton Hansen Tammsaare ning näha paika, mis andis ainest romaani „Tõde ja õigus“ jaoks.
Pärimustund Vargamäel
„Pärimustund Vargamäel“ on tore õhtupoolik muuseumi karjatallis, mis sisaldab rahvalikke laule, tantse ja pillimängu. Tule kuulama ja vaatama ja / või ise kaasa lööma, toimub kohapealne õpe. Juhendajateks Kaja Kraav ja Kersti Liivak, kes on juba mitu aastat siinkandis tantsutubasid läbi viinud ning seeläbi kohalikku pärimust tutvustanud.
Rhona Brasche Villanueva mälestusteraamatu „Minu rändurielu“ esitlus
Paide Linn 732
28. septembril (neljapäeval) algusega kell 19.00 toimub Wittensteini tegevusmuuseumis Rhona Brasche Villanueva mälestusteraamatu „Minu rändurielu“ esitlus.
Ülemöödunud sajandi Paides olulist rolli mänginud Braschede perekonna saatust käsitlevat raamatut esitlevad teose väljaandjad MTÜ Wana Wiljandist.
Teeme juttu ka Braschede perekonnast ja nende ajast Paides perioodil 1819–1926
Raamatu soetamise võimalus. Hind esitlusel 20 €.
Ida-Virumaa
Maidla mõisatuur
28.09.2023 Maidla mõisatuur kell 11.30–12.15 õpilasgiidide juhendamisel
29.09.2023 Maidla mõisatuur kell 11.30–12.15 õpilasgiidide juhendamisel
Muinsuskaitsepäev Pärnaõue talus
Pärnaõuel on kaks temaatilist elava pärandi välinäitust.
Välinäitus Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekandest “Rääbise soolamine Rannapungerja külas”
Välinäitus “Rannapungerja tuletorn kui paigavaimu sümbol”.
Näituste autor Pille Põld ehk Proua Rääbis.
Kunstnik Mare Kõrtsini.
Keeletoimetaja Mall Põldmäe.
Oluline! Rääbist saab degustreerida.
Näitusi toetas Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, KULKA, Ida-Viru ekspertgrupp, Virumaa Pärimuskultuur, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Alutaguse Vald
Eesti raha ajalugu
Teematunnid õpilastele Eesti raha sünniloost, Eestis kehtinud rahadest margast euroni. Väljas näitus rahast ja investeerimisest rääkivatest raamatutest ning Eesti meenemüntidest. Jõhvi Mihkli laadal 30. septembril on võimalus peredel osaleda viktoriinis ja kujundada kahe eurost münti.
Pärandipäev Iisaku muuseumi õuel
28.09 algusega kell 16.30 on Iisaku muuseumi õues Pärandipäeva raames vana taluelu tutvustav programm, teeme koostööd lasteaiaga Naerulind ja ootame väiksemaid lapsi koos vanematega, et näidata ja läbi mängida talutöid ja tegemisi.
Saab pesu pesta ja kuivama panna. Mängime läbi põrsaste aedikusse ajamist ja kitselüpsmist. Saab kaaluda kartuleid või muid sügisande. Kõrvitsa kaalumisvõistlus tuleb, koome kangast, lambavilla kraasimine, millega lapsed vanasti mängisid, ehk puidust okstest jms mänguasjad, teeme looduslikest vahenditest iluvaiba, sööme sooja leiba ja paneme peale soolases vees hoitud võid. Lisaks mõned osavusmängud ja jõukatsumised.
Saaremaa
Muhu Elav Pärand
Muhu Elav Pärand raames toimuvad ajaloolisi käsitööoskusi õpetavad meistriklassid – helmekeede valmistamine, kõladega kudumine, sukapaela punumine, Muhu Pulm video esitlemine, Muhu värvigammas lõngade värvimine sünteetliste värvidega, Muhu rookatused ajast aega – loeng.
Registreeri sündmusele meiliaadressi kultuur@muhu.ee kaudu hiljemalt 27. septembril.
Näituse "Silmast silma keskaegse saarlasega" giidituur
Muisuskaitse päevade tähistamine Saaremaa Muuseumis:
Milline võis olla keskaegne saarlane?
Kas me saaksime üksteisest aru?
Mida ta arvaks meie maailmast?
13.–14. sajandi saarlastest on seni olnud vähe teada. Millised nad välja nägid ja mida teha oskasid? Kes valitsesid Saaremaal? Kuidas nägid välja saare emanda pidurõivad? Kas mehed kandsid pükse või mitte?
Uued leiud ja uurimismeetodid toovad mineviku inimese meile järjest lähemale. Näitus “Silmast silma keskaegse saarlasega” põhineb vana DNA ja isotoopide analüüsidel, koljude ja luustike põhjal tehtud rekonstruktsioonidel, arhiiviallikatel.
Muinsuskaitsepäevade puhul giidituur soodushinnaga 8 €. Gruppi mahub 20 inimest. Registreerimine: muuseum@saaremaamuuseum.ee või telefonil: +372 455 4463 (E-R)
Üle Eesti
Pärnu – elav pärand jõe ja mere vahel (veebiviktoriin)
Oma asendi tõttu mere ja jõe vahel on Pärnu kultuuripärand tihedalt seotud veega, elades kaluripaatides, kuurordis, veespordialadel, lauludes ja luuletustes. Tule ja pane oma teadmised meie “vesistest” traditsioonidest ja pärimusest proovile!
Muinsuskaitsepäevade „Elav pärand“ veebipõhine viktoriin
Veebipõhise viktoriini on koostanud raamatukoguhoidja eelkõige Are Kooli õpilastele
Ideekonkurss I Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Kuidas osaleda?
– maskeeri end 21. sajandi mardi- ja/või kadrisandiks
– tee maskeeringust hea kvaliteediga foto (heledal taustal, pikkupidi)
– kirjuta juurde: kelleks oled maskeerunud ja miks, idee autori nimi
– saada foto ja info aadressile info@folkloorinoukogu.ee märgusõnaga „Konkurss“
Oluline!
– Konkurss sobib kõigile: imikutest kuni raukadeni
– Osaleda võib üksi või kaaslastega
– Kõikide fotode seast valib žürii välja oma lemmikud
Auhinnad
– Pilkupüüdvaimatele tegelastele fotosessioon
– foto avaldamine Hakkame santima! kodu- ning FB-lehel
– meened ja kinkekaardid
Leia inspiratsiooni: hakkamesantima.ee
Jõgevamaa
Õpituba "Henriette von Wahli kokaraamatu toidud"
Õpituba “Henriette von Wahli kokaraamatu toidud” juhendab Põltsamaa lossi restorani Oberpahlen – Vein&Roog peakokk Triin Meos.
Koos valmistatakse kolm rooga. Pärast toimub ühine maitsmine ning osalejad saavad retseptid kaasa.
Loeng "Kulinaarsed rännakud isiklike retseptivihikutega"
Loengu “Kulinaarsed rännakud isiklike retseptivihikutega” käigus räägib Jõgevamaa toidupärandi uurija, Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk 19.–20. sajandil peetud isiklikest retseptivihikutest, mis on väga põnevad ajalooallikad.
Põltsamaaga seoses tuleb põhjalikumalt juttu Henriette von Wahli kokaraamatust, mida pidas Põltsamaa lossi rentniku ja hilisema Pajusi, Kaave ning Tapiku mõisate omaniku Carl Gustav von Wahli abikaasa aastatel 1800–1810.
Raplamaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Tiduveres Põrgupõhjal
Raplamaal Tiduvere Põrgupõhja punkri juures avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate Relvastatud Võitluse Liidust, punkrikoha reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, moodustades tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.
Harjumaa
Kalamaja rasketööstuse ajaloo ekskursioon
Tõsi, Kalamajale panid aluse ja andsid nime kalurid. Aga 19. sajandi lõpus saabus Kalamajja raske raua ajastu. Vetikate ja kalaraipehaisu asemele tuli tahm ja õli. Tõsi on ka see, et seesama raske raua ajastu kujundas kaasaegse Kalamaja näo. Oma tuuril otsime üles kohad, kus need maalt linna tulnud talupojad tervistkahjustavas keskkonnas ületunde tegid ning meenutame, mida nad seal tootsid.
Ekskursiooni juhib Kalamaja kogukonnaliige ja kanalisatsioonikaevude luukide spetsialist Andres Siplane.
Ekskursioon algab 28.09 kell 18.00 Jahu ja Suur-Patarei ristmikult.
Kalamaja tänavatel on ka kuni novembrini avatud tööstusajaloo välinäitus “Kruvist klaverini. Kalamaja tööstuste lugu”, mida kutsume üles ka iseseivalt avastama, vaata infot Kalamaja muuseumi veebilehelt.
Ringkäik Tallinna Tehnikaülikooli sümbolobjektide autori Maire Morgen-Häälega
Tallinna Tehnikaülikooli kampuse mitmed olulised maamärgid on loodud eesti metallikunsti grand old lady Maire Morgen-Hääle (sünd. 1939) poolt. Peale ERKI (tänase EKA) lõpetamist töötas Morgen-Hääl aastaid Tallinna Polütehnilise Instituudi (endise TPI) konstrueerimis-eksperimentaalosakonnas, kus ta kujundas mitmeid nn Rauakooli visuaalsele identiteedile omaseks saanud tähtteoseid. Olulisim neist on ülikooli peahoone ees seisev skulptuur „Üliõpilased“, mille vorm mõjutas ülikooli ja selle allüksuste embleemide kujundust. Ringkäigul tulevad jutuks ka teotamata jäänud tööd. Enne ringkäiku saab iseseisvalt külastada Glehni lossi, kus on tänaseni säilinud arvukaid Maire Morgen-Hääle loodud sepisobjekte. Loss on avatud kell 12:00–14:30.
Ajaloomäng vanalinnas: „Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“
Tule avasta Tallinna vanalinna keskaegse toidukultuuri kaudu!
„Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“ on interaktiivne seiklusmäng, mida igaüks saab mängida endale sobival ajal ja valitud tempos, kehastudes virtuaalselt kas mõnulevaks või siis pigem kiireloomuliseks kassiks. Mängus osalemiseks on tarvis nutitelefoni ja Loquiz äppi.
Mängu alguspunkt on Tallinna linnaelumuuseum, Vene tänav 17.
Mängu kestus on 1–2 tundi ja sõltub sellest, kas valisid omale kiirust hindava või rahulikku sammu nautiva karakteri.
Kogu mängu marsruut kokku on umbes 3 km.
Hansalinna võim ja vaim. Ekskursioon Tallinna raekojas
Tallinna raekoda on elav tunnistus linna hansaaegsest hiilgusest. Raekoja arhitektuur kõneleb võimust, kunstiteosed raekojas aga rae väärtustest. Hansa Liit ühendas Tallinna Euroopa kultuuriruumiga juba 13. sajandil -–koos kaupadega jõudsid siia läänest ka ideed, kultuur ja mood. Seda kõike väljendab tänaseni Tallinna raekoda.
Ekskursioon Põhja-Euroopa vanimas raekojas aitab märgata ja mõista sajanditevanuseid väärtusi, aga samuti seda, kuidas ajaloolist pärandit hoitakse ja restaureeritakse. Sulle avaneb raekoda 13. sajandist kuni 21. sajandini, keldrist kuni pööninguni välja.
Piletid müügil raekoja keldris pool tundi enne ürituse algust 28.09 kell 17.30–18.00.
Loeng "Sinise teekond. Vaateid värvikaubanduse ajalukku"
Iga ajaloolist kunstiteost võib vaadata kui rännakut kunsti loomisel kasutatud materjalide tootmise ja kauplemise põnevasse ajalukku. Võib väita, et maalikunsti arengut ja lokaalseid eripärasid on muude tegurite kõrval mõjutanud ka kunstimaterjalide kättesaadavus. Loeng tutvustab Michel Sittowi loomingu taustal ühe värvipigmendi – sinise – tootmise, kauplemise ja kasutuse ajalugu hiliskeskaja ja varauusaja perioodil toetudes peamiselt Tallinna rikkalikult säilinud arhiivimaterjalile.
Lektor Hannes Vinnal on Tartu Ülikooli üldajaloo osakonna ja Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadur. Ta on tegelenud peamiselt kaubandusajaloo ja materiaalse kultuuri uurimise probleemidega.
Fotol: Tallinna Kannatusaltar. Detail. Adriaen Isenbranti või Albert Cornelise töökoda. U 1515. Eesti Kunstimuuseum.
Ekskursioon SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuses Kanut
Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus tegeleb igapäevaselt kultuuriväärtuslike objektide korrastamise ja digiteerimisega. Ekskursioon lubab heita pilgu Kanuti salamaailma ning näha, kuidas ajaloolisi esemeid säilitatakse ning uuele elule äratatakse.
Palun anna osalemisest teada meiliaadressil kanut@evm.ee.
Tartumaa
Rõõm savitööst ajaloolises Uhti kõrtsihoones
Tutvustame Uhti avatud ateljee tegemisi. Nahatöö, savitöö, pärlitöö, kõrtsi köögist saab kehakinnitust, õnneloos, käsitöö müük.
Maja külastus tasuta.
Töötoad 5 € / kord.
Õnneloos 3 €
Lõunasöök / päevapakkumine 15.00 €
Retk hiliskeskaegsete ja varauusaegsete tellismüüride vahel
Hiliskeskaegset Tartut võime kõhkluseta nimetada tellislinnaks. Kui kaks kirikuhoonet kõrvale jätta, on praeguses linnaruumis on sellest vähe märke, kuid arheoloogilistel kaevamistel leitakse selle ajastu tellismüüre küllaltki sageli. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi keldris (Rüütli 15) on tellishoonete müürid säilinud üsna suures mahus ning keskmiselt kahe meetri kõrguselt. Muinsuskaitsepäevade raames vaatame koos Tartu Linnamuuseumi arheoloogi Arvi Haagiga, mida saab nende müürijäänuste põhjal öelda kunagiste tellishoonete kohta ja mida teame nende kinnistute 17.-18. sajandi elanikest. Lisaks meenutame, kuidas see kinnistu seostus 1775. aasta suurpõlenguga Tartus, mille tõttu hävis hinnanguliselt 2/3 linnast.
Kogunemine muuseumi sissepääsu ees Rüütli tänaval.
Elamustuur Indrek Harglaga. \"Mõrv mänguasjamuuseumis\"
Raamat, millest lugu “Mõrv mänguasjamuuseumis” pärineb, ilmus sel kevadel. Lühiromaani kirjutamisel kogus kirjanik Indrek Hargla mõtteid mänguasjamuuseumis käies, seega on igati sobilik ka raamatu ilmumise järgselt üks uus jalutuskäik ette võtta.
Elamustuuril liidame kokku ajaloo, elava pärandi ja alternatiivtuleviku ning sellest saab kindlasti üks hästi kokku sobiv segu.
Lääne-Virumaa
Loeng: Rakvere lahingust ja lahingupaiga otsingutel saadud leidudest
Neljapäeval, 28. septembril 2023 algusega kell 17.00 kutsume kõiki ajaloohuvilisi Rakvere linnusesse kuulama arheoloogi ja keskaja relvastuse uurija Ain Mäesalu loengut 1268. aastal toimunud Rakvere lahingust ja lahingupaiga otsimisel saadud leidudest.
Juba alates 2015. aastast on arheoloogid koostöös detektoristidega otsinud kohta, kus võis 1268. aasta veebruaris toimuda Rakvere, ajalooürikutes ka Rakovori või Wesenbergi lahing. Tänavu aprillis otsiti võimalikku tapluspaika Lääne-Virumaal Rahkla küla maadel. Lahingupaik jäi leidmata, küll aga avastati mitmeid muinasesemeid ja mõned aarded sh 23 haruldast hansakaussi. Ain Mäesalu loengus saab kuulda lähemalt nii 18. veebruaril 1268 toimunud võimsast lahingust kui ka nendest põnevatest leidudest, mis on otsingute käigus välja tulnud.
Fotol: Mihkel Tammet (vasakul) ja Ain Mäesalu uurivad lähemalt värskeid leide, mille hulgas oli ka ilmselt naisterahvale kuulunud hõbedast kaelaehe, muid hõbeesemeid ja muinasaegseid soorauamaagi kamakaid. Aprill 2023. Foto: Andrus Eesmaa
Pärnumaa
Are piirkonna ajalugu topoteegis
Are raamatukogu raamatukoguhoidja tutvustab soovijatele Are topoteegi võimalusi.
„Oskused ja kombed, mis on osa ammusest ja tänapäevasest kultuuripärandist“
Teemaga seotud raamatute väljapanek.
Katsetame vana retsepti!
130 aastat vana retsepti uurimine ja selle järgi rullbiskviidi küpsetamine Suigu Noortetoa lastega.
„Kassikangast seebiseani“ – Sindi laste mängud 100 aastat tagasi ja tänapäeval
Sindi Lasteaia mudilastele mängutund raamatukogus.
Tori rahvariided - mis ja kuidas?
Tammiste Lasteaed-algkoolis Tori valla rahvariiete tutvustamine, vana aja lugude lugemine.
Võrumaa
Ellujäämise toidud
Toidud, mida tehti Kreutzwaldi eluajal tema kodus.
Neljapäeval, 28. sept.
reedel, 29. sept.
kell 10 ja 13
*Muinasjutt „Vaeslapse käsikivi“
*Äraarvamismäng „Teravili“ – rukis, nisu, oder, kaer ja mis neist teha saab – leiva, saia, karaski, küpsiste maitsmine.
Registreerimine meiliaadressil marika.sepp@wi.ee.
Taastatud mälumärk möödunust ja igavikulisest
Vastseliina kiriku maadel unustusse jäetud Sergamatusel Peter Sarniti konserveeritud monumendi pühitsemine. Monumendi konserveerimist toetas Kultuurkapital.
Võru vanalinna ajalooliste hoonete omanike nõustamine "Kuidas vanas majas mugavalt elada - väärtuslikku säilitades parandada energiatõhusust"
Kuulame Võru vanalinna ajalooliliste hoonete omanike plaane ja muresid. Selgitame koos omanikuga välja maja renoveerimisevajadused ja võimalused.
Soovitame järgmisi samme, et elamistingimused vanalinnas oleks mugavamad, omanikud saaks küttekuludelt kokku hoida, samas oleks kultuuripärand hoitud ja linnasüda elav.
Nõu annavad: Diana Vene (linnaarhitekt), Rain Raitar (linna ehitusjärelevalve), Tiina Pettai (Muinsuskaitseameti nõunik), Martin Kikas ja Ain Konsap (Tartu Regiooni Energiaagentuurist, energiatõhususe ekspert ja tehniline konsultant) ning Anti Hamburg (Tallinna Tehnikaülikoolist).
Miks tulla nõustamisele?: Erinevad spetsialistid proovivad koos aidata leida lahendusi teie hoonet puudutavatele probleemidele. Igale hoonele on planeeritud individuaalne aeg kuni 45 minutit.
Viljandimaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Ennuksemäe matkarajal
Viljandimaal Ennukese metsavendade punkri rajal avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate punkrikoha ehitamisest, reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, mis kokku moodustavad tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.
Avasta Viljandi väärikad villad! Ajalooline Villa Doll
28.09 kell 16 toimub ekskursioon Villa Dollis. Viljandi Muuseumi giid Heli Grosberg räägib hoone ajaloost. Hoone omaniku esindaja kõneleb hoones toimunud uuringutest, restaureerimistöödest ning tulevastest plaanidest.
"Kohalik pärandtoit moodsas eesti köögis"
Lektor Kaiti Pirs, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.
Paljud hindavad väga oma vaaremadelt õpitud toite ja hoiavad nende retsepte kui kallist vara.
Eestimaa pärandtoidu kujunemisele on mõju avaldanud mitmed geograafilised, ajaloolised, kultuurilised ja majanduslikud tegurid.
Traditsiooniliselt loeme pärandtoitudeks leiba, putrusid, suppe, köögiviljatoitusid, liha- ja kalatoite, piimatoite, munatoite, kastmeid, magustoite ja küpsetisi, mida meie esivanemad on sadade aastate eest sööma hakanud. Ajalist piiri on siin raske määratleda, sest mõned toidud on meieni peaaegu muutumatuna jõudnud teise aastatuhande algusest, enamik neist aga pärit 19. sajandist.
Kõik huvilised on oodatud!