Kava
Järvamaa
Väljapanek Tammsaare muuseumi hoonete taastamisest Vargamäel
Väljapanekul näeb mustvalgeid fotosid Tammsaare muuseumis Vargamäel toimunud ehitustöödest, kui taastati hävinud hoonetekompleks. Tänu toimunud töödele saab muuseumis tutvuda tingimustega, milles kasvas üles kirjanik Anton Hansen Tammsaare ning näha paika, mis andis ainest romaani „Tõde ja õigus“ jaoks.
Tammsaare-Põhja talust Vargamäe muuseumiks – ehitus- ja taastetööd
Muuseumi kuraator Siiri Kvell tutvustab kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu ehitus- ja taastetöid. Näeme võrdlusena 19. sajandi lõpus taastatud Hansenite perekonna rehemaja ning 20. sajandi alguses ehitatud pere pärija Augusti eluhoonet. Huvilised saavad muude lugude hulgas teada, kuidas toimis rehetares nõukogude-aegne põrandaküte, miks ei saa praeguses rehahjus leiba küpsetada ning miks oli pere pärija eluhoone soojustus puudulik.
Romaani „Tõde ja õigus“ ilmumise järgselt (1926) tabas Tammsaare-Põhja talu ja Vetepere küla kohene tuntus. Romaani lugejad samastasid Tammsaare sünnikodu kirjandusliku Vargamäega ning soovisid näha, kus asuvad Mäe ja Oru talud. Jätkuv huvi tingis selle, et talust loodi muuseum.
130 aastat elu Väätsa vanas vallamajas
Tähistame Väätsa ajaloolise vallamaja auväärset 130. juubelit. Väätsa vallavalitsus kolis uude – keskaegse maanteekõtrtsi paksude müüride vahele ehitatud – vallamajja 1893. aasta septembris. Viimased kümmekond aastat on hoone Eesti Jalgrattamuuseumi koduks. Oleme püüdnud maja restaureerida ja sisustada 1920.–30 aastate kujul. Ühtlasi oli see jalgratta kui transpordivahendi kõrgaeg Eestis
Teeme algusega kell 12.00 ja 14.00 giidiga ringkäike, kus tuvustame vallamaja ja selle kunagist ruumijaotust. 16.00 teeme lühiülevaate kihelkondade ja valdade ajaloost, millele järgneb vallamaja juubelikoogi ühis-söömine. Koogi söömise ajal ja järel mängime vändaga grammofonil šellakplaatidelt 1930. aastate lööklaule. Üritus on tasuta!
Ida-Virumaa
Muinsuskaitsepäev Pärnaõue talus
Pärnaõuel on kaks temaatilist elava pärandi välinäitust.
Välinäitus Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekandest “Rääbise soolamine Rannapungerja külas”
Välinäitus “Rannapungerja tuletorn kui paigavaimu sümbol”.
Näituste autor Pille Põld ehk Proua Rääbis.
Kunstnik Mare Kõrtsini.
Keeletoimetaja Mall Põldmäe.
Oluline! Rääbist saab degustreerida.
Näitusi toetas Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, KULKA, Ida-Viru ekspertgrupp, Virumaa Pärimuskultuur, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Alutaguse Vald
Eesti raha ajalugu
Teematunnid õpilastele Eesti raha sünniloost, Eestis kehtinud rahadest margast euroni. Väljas näitus rahast ja investeerimisest rääkivatest raamatutest ning Eesti meenemüntidest. Jõhvi Mihkli laadal 30. septembril on võimalus peredel osaleda viktoriinis ja kujundada kahe eurost münti.
Ekskursioon "Kaevamised Vana-Narvas" (arheoloog Ilja Davõdov)
30. septembril tutvustab Muinsuskaitsepäevade raames arheoloog Ilja Davõdov Narva raekoja juures toimunud arheoloogilisi väljakaevamisi ja arheoloogiaparkide rajamise võimalusi Vana-Narvas.
Kogunemine kell 12.00 Narva raekoja ees aadressil Raekoja plats 1.
Ekskursioon vene keeles, lühikokkuvõte eestikeelne.
Küsimusi saab esitada eesti, vene ja inglise keeles.
30 сентября в рамках Дней наследия Эстонии археолог Илья Давыдов расскажет об археологических раскопках, проходивших возле Нарвской ратуши и о возможностях создания археологических парков в Старой Нарве.
Сбор в 12:00 перед Нарвской ратушей по адресу: Ратушная площадь 1, Нарва.
Экскурсия на русском языке. Краткое содержание на эстонском языке
Вопросы можно задавать на эстонском, русском и английском языке
Dokumentaalfilm "Narva Hing" vaatamine ja arutelu / Фильм "Дух Нарвы" просмотр и обсуждение (2019)
30. septembril Muinsuskaitsepäevade raames ja seoses aruteluga meie linnas Vana-Narva kvartali taastamise võimaluse üle, on meil hea meel kutsuda teid laupäeval kell 16.00 Narva Kunstiresidentuuri kinno “Amelie”. Koos vaatame ja seejärel arutleme Eesti filmi “Narva hing: Tuumalinn Narva” (Eesti, 2019) üle. Režissöörid Marina Koreshkova, Sergey Tsvetkov ja Maarja Lõhmus.
=====
30 сентября в рамках Дней наследия Эстонии и в связи с обсуждением в нашем городе возможности восстановление квартала Старой Нарвы, мы рады пригласить вас в субботу в 16.00 в кинотеатр “Амели” Нарвской Арт-Резиденции на Кренгольме (Joala 18, Narva).
Мы вместе посмотрим и обсудим фильм „Дух Нарвы: Нарва – город ядерный», режиссёры Marina Koreshkova, Sergey Tsvetkov и Maarja Lõhmus.
Ekskursioon tööliste kasarmute kvartalis / Экскурсия по кварталу рабочих казарм
Kreenholmis kerkisid mitte ainult vabrikuhooned, vaid ka terve tööliste asula, kuhu rajati erinevaid ehitisi ehk eladi täisväärtuslikku elu. Kreenholmi linnaosa ekskursioonidel saate teada, kuidas eelmise sajandi alguses seal elati.
Sündmus toimub vene keeles!
Кренгольм это не только здания фабрик, но и целый рабочий поселок, в котором были построены важные инфраструктурные объекты. О жизни жителей района начала прошлого столетия можно будет узнать на серии экскурсий по району Кренгольм.
Язык: русский
Linnaekskursioon "Aleksandr Wladovsky: Kreenholmi manufaktuuri arhitekt"
Кренгольмская мануфактура — одно из крупнейших текстильных производств Российской империи, которое было основано в 1857 году. Кренгольм — это не только фабрики, но и рабочий поселок с развитой инфраструктурой. В штате служащих была должность архитектора и ее с 1908 года занимал Александр Владовский. К этому году по проектам предшественников Владовского — Романа Гинрехсена и Павла Алиша — уже были возведены все пять фабрик и большинство строений в рабочем поселке. К 1911 году Владовским был разработан проект больницы, которую возвели в 1913 году. Здание в стиле национального модерна было спроектировано с учетом всех передовых технологий и одобрительно встречено общественностью и профессиональным сообществом. И сегодня 110-летнее здание больницы является одним из главных украшений района!
Linnaekskursioon "Aleksandr Wladovsky: Kreenholmi manufaktuuri arhitekt" (EST)
1857. aastal Narvas asutatud Kreenholmi manufaktuur oli Venemaa impeeriumi üks suuremaid tekstiilitootjaid. Kreenholm ei tähendanud üksnes vabrikuid, selle hulka kuulus lisaks töölisalev koos arenenud infrastruktuuriga. Manufaktuuri töötajate koosseisu kuulus ka arhitekt ja alates 1908. aastast töötas selles ametis Aleksandr Wladovsky. Selleks ajaks oli tema eelkäijate (Roman Heinrichseni ja Paul Alischi) projektide järgi juba ehitatud kõik viis vabrikut ja enamik töölisalevi ehitisi. Aastaks 1911 koostas Wladovsky projekti haiglale, mis ehitati valmis 1913. aastal. Juugendstiilis hoone projekteeriti kõiki moodsaid tehnoloogiaid arvestades ja see võeti nii ühiskonnas kui ka erialaringkondades hästi vastu. Praegugi on 110-aastane haiglahoone üks ümbruskonna ja kogu linna peamisi ehteid!
Saaremaa
Muhu Elav Pärand
Muhu Elav Pärand raames toimuvad ajaloolisi käsitööoskusi õpetavad meistriklassid – helmekeede valmistamine, kõladega kudumine, sukapaela punumine, Muhu Pulm video esitlemine, Muhu värvigammas lõngade värvimine sünteetliste värvidega, Muhu rookatused ajast aega – loeng.
Registreeri sündmusele meiliaadressi kultuur@muhu.ee kaudu hiljemalt 27. septembril.
Ajareis nõukogude argipäeva
Näitus “Ajareis nõukogude argipäeva” on humoorikas pilguheit ajaperioodi, mille üle täna saame vabalt muiata.
Näitusel leidub muuhulgas ka kõnekaid esemeid meie maja ajaloost. Kolhooside ehituskontor ehk lühendatult KEK oli kolhooside vahenditega asutatud kooperatiivne ehitusorganisatsioon. 1980ndatel ehitasid paljud KEK-id üle Eesti omale uusi hooneid.Saare KEKi hoone, mis valmis 1982. aastal, on nõukogudeaja üks silmapaistvamaid konstruktivismi arhitektuurisuuna esindajaid terves Euroopas. Hoone arhitekt on Marika Lõoke ning maja on muinsuskaitse väärtobjekt ja ehitismälestis.Peale mitmekümneaastast tühjalt seismist on maja taas avatud ning läbi kolme korruse avatud fuajeega hoones on võimalik nautida hästisäilinud arhitektuurilisi elemente. Hoone 2. korrusel on avatud näitus.
Muisususkaitsepäevade erisoodustus: majas ja näitusel tasuta ekskursioonid giidiga
Üle Eesti
Pärnu – elav pärand jõe ja mere vahel (veebiviktoriin)
Oma asendi tõttu mere ja jõe vahel on Pärnu kultuuripärand tihedalt seotud veega, elades kaluripaatides, kuurordis, veespordialadel, lauludes ja luuletustes. Tule ja pane oma teadmised meie “vesistest” traditsioonidest ja pärimusest proovile!
Ideekonkurss I Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Aita leida 21. sajandi mardi- ja kadrisant!
Kuidas osaleda?
– maskeeri end 21. sajandi mardi- ja/või kadrisandiks
– tee maskeeringust hea kvaliteediga foto (heledal taustal, pikkupidi)
– kirjuta juurde: kelleks oled maskeerunud ja miks, idee autori nimi
– saada foto ja info aadressile info@folkloorinoukogu.ee märgusõnaga „Konkurss“
Oluline!
– Konkurss sobib kõigile: imikutest kuni raukadeni
– Osaleda võib üksi või kaaslastega
– Kõikide fotode seast valib žürii välja oma lemmikud
Auhinnad
– Pilkupüüdvaimatele tegelastele fotosessioon
– foto avaldamine Hakkame santima! kodu- ning FB-lehel
– meened ja kinkekaardid
Leia inspiratsiooni: hakkamesantima.ee
Jõgevamaa
Elav pärand Lustivere mõisas
Neogooti stiilis Lustivere mõisa ajalugu sai alguse 1552. aastal. Mõisakultuuri, selle erinevate etappide ajalugu ja väga hästi säilinud pärandit tutvustatakse ringkäikudel, mis kulgevad nii mõisa sees kui ka Lustivere küla ja mõisaümbruse looduskaunil pargialal ja jõgede ning tiigikestega piirnevatel ajaloolistel radadel. Nautida saab mõisa imelist torni ja sealt avanevaid vaateid, sisse saab piiluda võlvkaartega keldrisse, mõisas on säilinud originaalmööblit, klaver, samuti huvitavaid esemeid aegadest, mil mõisas tegutsesid erinevad sanatooriumid ja tervishoiuasutused.
Pärast ringkäike toimuvad mõttetalgud, mille keskseteks teemadeks on mõisa minevik, olevik ja tulevik.
Oluline! Lustivere mõisas tegutseb igapäevaselt hooldekodu, mistõttu on oluline, et külalised, kes mõisa sees ringkäikudel osalevad, oleksid viirushaiguste tunnusteta.
Peipsiäärse Lohusuu varjatud kultuuriväärtused
Lohusuu on põline kaluriküla, esmamainitud juba 1599. aastal (Jugowiec-Logowiec). 17. sajandi alguse Rootsi kaardil on Avijõe suudmes mõlemad kaldad tähistatud nimega Losaſe kyle. Seega on küla, mis küll tänapäeval on muundunud alevikuks, tervelt 424 aastat vana, ning Lohusuu kogudus tähistas sel aastal oma 346. sünnipäeva. Nii pika ajalooga kohal on, millest rääkida. Tutvustame kalmistu kabelis asuvat, eeldatavalt Eesti suurimat matusepärgade kogu ja uudistame, kuidas konservaatorid nende korrastamisega on algust teinud. Kohalikus kirikus on võimalik tutvuda 1723. aastast pärit klaasimaalide koopiatega, kus muuhulgas on jäädvustatud ka Eestis esimest korda talupoegi sel viisil. Külastada saab kohalikku ajalugu tutvustavat püsinäitust Lohusuu vanas koolimajas.
Eelregistreerimiseks kirjuta osalussoovist meiliaadressil lohusuuselts@lohusuuselts.ee.
Ajalooline pärand elab – pakub teavet ning jõuab taas elavateni
AJALOOLISTE LEIDUDE – KIVIRISTI NING PÕLTSAMAA VABADUSSÕJA AUSAMBA KATKE EKSPONEERIMINE PÕLTSAMAA LOSSIS.
Ajalooline pärand elab – pakub teavet ning jõuab taas elavateni.
Põltsamaa lähedalt Mõhkülast teavitati Põltsamaa Muuseumi taluomanike õuel asuvatest unikaalsetest leidudest selle aasta juunis. Arheoloogide arvamuse kohaselt on eeldatavasti avastatud kivirist pärit 14.–16. sajandist. Põltsamaa kesklinnas 17. augustil 1924. aastal avatud Vabadussõja mälestussamba, kujur Voldemar Mellik, katke, millel säilinud loetavad nimed.
Vabadussõja ausammas purustati 1940. aastal.
KÜLASTAGE MEID!
Valgamaa
Talgud Riidaja mõisa peahoones
Riidaja mõisa peahoones Valgamaal on kavas puhastada põrand ja seinad nõukogudeaegsest materjalist. Võimaluse korral ka lihvida puitpõrand ning katta sobiva õli või lakiga. Ruumi on kavas kasutada näituste ja väljapanekute esitlemiseks. Ruumi laes on fragmendid geomeetrilistest kaunistustest.
Raplamaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Tiduveres Põrgupõhjal
Raplamaal Tiduvere Põrgupõhja punkri juures avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate Relvastatud Võitluse Liidust, punkrikoha reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, moodustades tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.
Juuru mõisa külastus
30. septembril kell 13 tutvustab Mahtra Talurahvamuuseumi peavarahoidja Rait Talvoja huvilistele Juuru mõisa peahoonet. Giidi vahendusel saate ülevaate mõisa tekkest ja arengust, mõisaomanikest ning nendega seotud lugudest. Ringkäigul mõisa peahoones tutvustatakse Juuru kihelkonna mõisatele nii omaseid kassettlagesid. Neid on siin rohkearvuliselt, üks kaunim kui teine. Neile ei jää alla ka 19. sajandist pärit siseuksed. Ruumide jaotus annab hea ülevaate mõisarahva elust-olust. Ainukordne võimalus külastada ajaloolist Juuru mõisa, millele otsitakse praegu uut omanikku.
Läänemaa
Vana fotoalbum
Üritus on mõeldud küla eakatele inimestele. Meil on veel elavat mälu, et meenutada, salvestada ja ehk millalgi ka avaldada toredaid seikasid. Räägime vanu lugusid: Kuidas peeti rahvakalendri tähtpäevi ja muid ettevõtmisi. Mis juhtus , kui naaberküla poisid tulid meie neidudele külla? Mis vääris tähistamist?
Üritus on nn “mokalaada” stiilis. Igaüks, kes saab, võtab kaasa mõne vana foto, mis aitab jutuotsa leida ja räägib ise enda eest.
Mineviku jäljed tänapäeva koduaedades
Olete oodatud kuulama Anneli Bannerit Eesti Vabaõhumuuseumist teemal „Mineviku jäljed tänapäeva koduaedades“. Räägime sellest, mis on koduaianduse arengut mõjutanud (natuke ajaloost), mis on meie aedadele iseloomulik olnud (nii taimed kui kujundus) ja kas ja kuidas on võimalik seda hoida.
Ettekande jätkuks saab esitada küsimusi, arutada ja kogemusi jagada. Kutsume üles jagamiseks või vahetamiseks kaasa võtma koduaiast kogutud seemeneid – kas siis vanade, aastakümneid kasvatatud taimede sortide või lemmiktaimede omi, aga ka muud põnevat – mugulaid, juurikaid, taimetittesid. Pakume taimeteed ja küpsist.
Foto: HM F 163:8 Fn-p, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA
Harjumaa
Ajaloomäng vanalinnas: „Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“
Tule avasta Tallinna vanalinna keskaegse toidukultuuri kaudu!
„Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas“ on interaktiivne seiklusmäng, mida igaüks saab mängida endale sobival ajal ja valitud tempos, kehastudes virtuaalselt kas mõnulevaks või siis pigem kiireloomuliseks kassiks. Mängus osalemiseks on tarvis nutitelefoni ja Loquiz äppi.
Mängu alguspunkt on Tallinna linnaelumuuseum, Vene tänav 17.
Mängu kestus on 1–2 tundi ja sõltub sellest, kas valisid omale kiirust hindava või rahulikku sammu nautiva karakteri.
Kogu mängu marsruut kokku on umbes 3 km.
Дни наследия: экскурсия в средневековом купеческом доме
30 сентября в 14.00
В рамках программы Дней наследия Таллиннский музей городской жизни организует ознакомительную экскурсию в средневековом купеческом доме по адресу Vene 17, где теперь находится музей. Поговорим о разных этапах в истории дома и об одном из его владельцев, богатом купце, который проживал здесь со своей семьёй несколько столетий назад. Также вас ожидает знакомство с некоторыми наиболее ценными экспонатами музея.
Целевая группа: взрослые/семьи.
Стоимость: 6 € / 4 € /, семейный билет 12 € (два взрослых и дети до 18 лет)
Билеты возможно приобрести на месте, в кассе музея.
Место встречи: Таллиннский музей городской жизни, Vene 17
Muinsuskaitsepäevad: ekskursioon keskaegses kaupmehemajas (EST)
Muinsuskaitsepäevade raames toimuval ekskursioonil räägime Vene tn 17 asuva hoone ajaloost ning ühest maja kunagisest omanikust – hansakaupmees Hans Viantist, kes elas oma perega siin sajandeid tagasi. Lisaks tutvustame mõningaid erilisi eksponaate meie muuseumi väljapanekus.
Sihtgrupp: täiskasvanud/pered.
Hind: 6 € / 4 € / perepilet 12 €
Pilet kohapealt.
Kohtumispaik: Tallinna linnaelumuuseum, Vene 17
Giidi juhtimisel mõisatuur koos ühise teejoomisega
“Vasall-linnusest Põhja-Eesti kauneimaks mõisahäärberiks” – mõisatuur giidi juhtimisel koos ühise teejoomisega
Registreeri mõisatuurile meiliaadressil info@anijamois.ee enne 29. septembrit.
Bastionide peal ja maa all läbi Lindamäe
Kiek in de Köki kindlustustemuuseum korraldab tuuri, mis erakorraliselt läbib ka ühe Lindamäe aluse tunneliosa. Käime ka bastionide peal ehk Harjumäel ja Lindamäel ning kõneleme, mida põnevat on seal aegade jooksul toimunud.
Bastionidekompleks rajati 17. sajandi lõpul. Tänasel päevalgi on alles kolm bastioni koos käikudega. Avalikkusele on külastamiseks käigud praeguse Harjumäe ja Lindamäe all. Lindamäe alusesse tunnelisse on pääs vaid eriekskursiooniga. Lindamäe ehk Rootsi bastionide tunnelites elutseb ka Euroopa koopaämblikke (Meta menardi).
Märka, hoia, jaga – et pärand püsiks elavana
“Märka, hoia, jaga!” eesmärgiks on ärgitada kõiki märkama ja hoidma end ümbritsevat ning silmaga nähtavat ja nähtamatut. Lõpetame turismihooaja, tähistame muinsuskaitsepäevi ning liikumisaasta tuules liigume üheskoos sügisesse! Sündmus on põlvkondadeülene – oodatud on igas vanuses huvilised. Kompleksis toimuvad põnevad, harivad, meelelahutuslikud tegevused. Keskendume pärandile, tavadele, teadmisele, oskustele, kommetele.
Tegevused kell 11.00–18.00:
• kompleksi välialal kivikalmetega, peahoones teemaruumidega tutvumine – saa uusi teadmisi!
• lühifilmi vaatamine (kestus ca 5 min) – avasta ajalugu ja elu-olu!
• otsimismängu mängimine – pane oma uued teadmised proovile!
• kohaliku käsitöö tegemine – katseta erinevaid tehnikaid, piirkonna mustreid, värve!
• liigume ja avastame – vaata kas leiad, avasta ja nuputa!
• kepphobustega kepslemine – katseta ja õpi uusi oskusi!
• pop-up näitused, ajalugu, pärand & kunst – vaata ja imetle kohalike loomingut!
• Jõelähtme retseptidega valmistatud söögid-joogid – naudi kohalikke maitseid!
Harivad jalutuskäigud Kostivere karstialal algusega kell 12 ja 15.00.
Mõlema teekonna kestuseks on ∼2 tundi ja pikkuseks ∼2 km. Kohaliku atesteeritud giidi Kersti Lepiku juhtimisel toimub matk Rebala keskus-muusemist üle tee asuvale põnevate pinnavormidega unikaalsele maastikule – Kostivere karstialale. Üle-euroopalise tähtsusega, armastatud nii kohalike kui ka külastajate poolt, tuntud oma väärtuslike taimekoosluste ja maastikuilmete tõttu. Sobib nii suurtele kui väikestele matkajatele!
Jutuõu(d)
Porikuu Festivali avaürituse raames avab aiaukse ligi 100-aastane krunt Keila südames, et pajatada huvilistele Keila kihelkonna kõhedaid tondijutte kodukäijatest, luupainajatest, näkkidest ja paljust muust. Külastajatel palume kaasa võtta istumisalused ja teekruusi (pakume soojenduseks teed). Üritus on tasuta ning samu lugusid sisaldavad raamatud (https://omaretked.ee/01-10-2021/) on kohapeal müügil soodushinnaga.
Retk läbi raekoja 700 aasta. Pereekskursioon Tallinna raekojas
Miks oli linnale vaja raekoda ja kuidas ehitati see Tallinnasse rohkem kui 700 aastat tagasi? Millest kõnelevad pildid raekoja seintel? Mis toimus raekojas sajandite eest ja mis sündmused leiavad seal aset tänapäeval? Ekskursioonil raekojas saad teada. Tule kogu perega!
Piletid on müügil raekoja keldris 30.09 alates kell 11.00.
Jaan Poska pärand
Jaan Poska Mälestusfondi asutaja ja juhatuse liige Tarmo-Andre Elvisto ning Tallinna Linnakantselei kutsuvad Sind tutvuma Jaan Poska maja ja pärandiga. Tunnise ekskursiooni käigus on Sul võimalus liikuda majas, kus elas üks Eesti riigi silmapaistvaim riigimees Jaan Poska koos oma perega.
Antud hoones kajastub Tartu Rahu ettevalmistamise, Eesti Vabariigi loomise ja Poskade suguvõsa erakordse saatuse kõrval ka killuke Eesti puitarhitektuuri ajalugu. Ringkäik tasuta, võimalik teha kohapeal annetus Jaan Poska Mälestusfondile.
Muuseumituur "Avameelselt Sinu kehast"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Juhendatud tuuri jooksul avastame muuseumi püsinäitusel “Avameelselt Sinu kehast” inimeseks olemise ilu võlu ja valu. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on muuseumituur Tervisemuuseumis.
Muinsuskaitsepäevade ajal saad sama piletiga omal käel külastada ka aastanäitust “Uneversum” une olulisusest ja magamise tähtsusest. Mis toimub magamise ajal inimese sees? Jagame häid soovitusi ja praktilisi näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda.
Tere tulemast Tervisemuuseumisse!
Teadusteater "Avalik lahkamine"
Muinsuskaitsepäevade raames kutsub Tervisemuuseum avastama inimkeha sisemust ja värskendama teadmisi meditsiiniajaloost. Etenduse esimeses pooles meenutame, mida on anatoomiast arvatud enne meie aega ning teises pooles võtame appi täismõõdus õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime, millised siseelundid välja näevad, mida teevad ja milleks neid vaja läheb. Näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi – see on avalik lahkamine. Vaatemäng toimub pööningukorruse hubases ringauditooriumis ning Muinsuskaitsepäevade ajal on sama piletiga võimalik külastada ka muuseumi näituseid.
Teadusteatri etendused toimuvad kokku kolmel korral:
Reedel, 29. septembril kell 17.00
Laupäeval, 30. septembril kell 15.00
Pühapäeval, 1. oktoobril kell 15.00
Elav pärand Kõue mõisas. Mõisainterjöörid siis ja praegu. Moe ja maitse küsimus
Mõis kui kodu, mille interjööri kujundas vanasti ja kujundab ka tänapäeval omaniku nägemus, teadlikkus ja maitse. Räägime mõisainterjööridest minevikus ja tänapäeval. Mõtiskleme võimalike restaureerimislahenduste üle.
Hind sisaldab:
– Sümboolne ja vitamiinirohke tervitusnaps
– Informatiivne lühiloeng rohke pildimaterjaliga
– Kõue mõisa minevikku ja tänapäeva tutvustav ringkäik giidiga
– Ühine arutelu kamina ees
– Kohv ja suupisted
Teata osalemisest meiliaadressil events@kau.ee.
Oluline! Sündmus toimub kahel korral, kell 15 ja kell 17.
Ekskursioonid Kose varjendisse
30.09 saab külastada Kose varjendit – Eesti NSV juhtorganite linnavälist maa-alust juhtimispunkti. Asukoht Harju maakond, Kose vald, Kose alevik.
Varjendi pindala on 2500 m² , seal on 144 ruumi, neist u 120 ühiselamutoa tüüpi.
Matkad varjendisse toimuvad kell 11.00 ja 12.00.
Giid Ly Renter
Kogunemiskoht Kose vald, Kose alevik Hariduse 5 elumaja ees. Võta kaasa taskulamp!
Tartumaa
Rõõm savitööst ajaloolises Uhti kõrtsihoones
Tutvustame Uhti avatud ateljee tegemisi. Nahatöö, savitöö, pärlitöö, kõrtsi köögist saab kehakinnitust, õnneloos, käsitöö müük.
Maja külastus tasuta.
Töötoad 5 € / kord.
Õnneloos 3 €
Lõunasöök / päevapakkumine 15.00 €
Kohtumine trükkalitega
Sündmus toimub vestlusringi vormis. Räägime endiste trükkalitega nende elust ja tööst trükikojas. Vestlusringile on ka oodatud trükihuvilised. Enne ja peale arutelu pakutakse tasuta muuseumi tuuri ja praktilisi tegevusi, sh postri trükkimist.
Palun andke võimalusel osalemisest teada e-maili kaudu või helistades.
Lääne-Virumaa
Vaipade restaureerimise töötuba
Vaipade restaureerimise töötoas õpetatakse esmaseid tekstiilirestaureerimise töövõtteid, mis on jõukohased igale käsitööhuvilisele. Praktilise töö teeme kahe arhitekt Alar Kotli kavandi järgi valmistatud vaibaga: erinevad kuivpuhastustehnikad, mitmesugused kadude parandused ja kergemad plekieemaldused.
Töötuba toimub Kotli perekonna kodumajas Väike-Maarjas, kus saab tutvuda ka väljapanekuga arhitekt Kotli elu- ja perekonnaloost ning tegevusest.
Juhendab kunstipärandi nõunik Janika Turu, kelle praktilised oskused pärinevad konservaatoritööst Eesti Rahva Muuseumis. Ta on lõpetanud 2006. a Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli restaureerimise erialal, 2018. a Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe muinsuskaitse ja konserveerimise erialal ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.
Töötuba toimub kahel päeval: R 10–18, L 10–16. Põnevaid blogipostitusi tekstiilirestaureerimisest saab lugeda siit: 1, 2, 3, 4 ja 5.
Loeng: Lihaste ja mõistuse valitsemine – terviseteadlikkus ja tervislikud eluviisid 20. sajandi algupoolel
Laupäeval, 30. septembril 2023 kell 11.00 kutsume kõiki huvilisi Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumisse kuulama ajaloolase ANNA RINALDO (Eesti Tervisemuuseum) loengut “Lihaste ja mõistuse valitsemine – terviseteadlikkus ja tervislikud eluviisid 20. sajandi algupoolel”.
Millal hakkas eestlane mõtlema tervislikest eluviisidest ja enesearengust? Millised olid peamised tervisega seotud väljakutsed? Kui palju teati vaimse tervise eest hoolitsemisest sada aastat tagasi? Mis tõi kaasa soovi oma tervisesse rohkem panustada ja kust saadi teadmised kuidas seda teha? Loeng peatub ka sajandivanustel eneseabi ja enesearengu õpikutel, et analüüsida millised on need ajaproovile vastu pidanud nõuanded, mida saaksime kasutada täna, et olla tervemad ja õnnelikumad.
Tunnusfotol: Rakvere Linna Tütarlaste Gümnaasiumi võimlejad esinemas 1940. aastal. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, ESM F 575:220
Pärnumaa
„Oskused ja kombed, mis on osa ammusest ja tänapäevasest kultuuripärandist“
Teemaga seotud raamatute väljapanek.
„Minevikuigatsus“ - Töötuba retseptiga minevikust
Valmistatakse vanaegse retsepti järgi vanaaegseid võtteid kasutades verivorste.
Rahvusliku käepaela punumise töötuba lastele
Are raamatukogus saavad kõik soovijad lapsed punuda endale juhendaja eestvedamisel rahvusliku käepala.
Saunamaagia ja rituaalid
Pärimuspäeva avame Maimu Muttiku karmoškahelide saatel, millele järgneb Seljametsa Teatristuudio laste esituses näidend “Sokikoll” (autor ja lavastaja Krista Mustonen).
Sauna-aasta puhul on peaesineja saunanaine Egle Zekker, kes tutvustab sauna rituaale ja maagiat. Külastajatel on võimalus nautida kohale toodud torusauna.
Avatud on Tiina Viina pastapliiatsite kogu, Anu Randmaa põllede ja Tiiu Lehiste maalide näitus ning Seljametsa lasteaialaste sügisandide näitus. Rahva lemmiku valime sügisandide kompositsioonidest.
Kuna tegemist on sauna ja puhtuse teemaga, siis seame üles meditsiini-ja hügieeniprofessor Mihkel Kase stendi.
Virtsu mõisa kalmistutuur Puhtus
Virtsu muuseumis esitlus Virtsu mõisnikest ja nende loodud kalmistust Puhtus. Hiljem läheme vaatame selle saladusliku koha oma silmaga üle. Grupis kohti kuni 30, eelregistreerimine meiliaadressil jyri@virtsu.ee tagab koha. Maksmine kohapeal sularahas.
Oluline! Muuseumist Puhtu liigume oma transpordiga. Edasi-tagasi ca 6 km, sellest 3 tuleb jala läbida.
Virtsu linnuse tuur
Saame kokku kell 10 Virtsu linnuse juures. Vaatame linnuses ringi ja uurime mida seal juba tehtud on. Hiljem Virtsu muuseumis esitlus Virtsu vasallilinnuses loost läbi aja. Grupi suurus kuni 30 inimest. Eelregistreerimine meiliaadressil jyri@virtsu.ee tagab koha, maksmine kohapeal sularahas.
Oluline! Liikumine kahe koha vahel toimub oma transpordiga, vahemaa ca 1 km.
Võrumaa
Ringkäik Võru vanalinnas "Lood vanadest majadest energiatõhususe tuultes"
Oled tundnud soovi rekonstrueerida oma maja Võru vanalinnas, aga sa ei tea millest alustada?
Hea võimalus selleks on kuulda teiste lugusid ja õppida nende kogemusest, sest elavad linnasüdamed vajavad hooneid, kus omanikele on mõnus ja mugav elada.
Külastame 3-4 erinevat hoonet (nt Kredexi toel rekonstrueeritud KÜ Koidula 4 ja Kreutzwaldi 39 eramu, Resto projekti hoone Kreutzwaldi 2).
Viime läbi näidisnõustamise ühel Võru vanalinn ajaloolisel hoonel (aadress täpsustub 28.09) ja arutame koos erinevate ekspertidega läbi maja renoveerimise vajadused ja võimalused ning tööde tegemise järjekorra.
Ringkäigul annavad nõu: Diana Vene (linnaarhitekt), Tiina Pettai (Muinsuskaitseametist), Martin Kikas ja Ain Konsap (Tartu Regiooni Energiaagentuurist) ning Üllar Alev (Tallinna Tehnikaülikoolist).
Viljandimaa
Helilavastus "Metsavendade radadel" Ennuksemäe matkarajal
Viljandimaal Ennukese metsavendade punkri rajal avatud helilavastus viib tagasi Teise maailmasõja järgsetesse aastatesse, saamaks osa metsavendade eluolust ja läbielamistest. Audiolavastustest saab teada, kes ja miks end metsa peitsid, millistes punkrites elati ning mis moel neid võimude eest salaja ehitati. Eraldi pööratakse tähelepanu, kuidas metsas end ära elatati, kes ja kuidas metsavendi aitasid ning milliseid meetodeid kasutati vastupanu mahasurumisel. Kohaspetsiifilisemad lood annavad ülevaate punkrikoha ehitamisest, reetmisest ja vallutamisest.
Helilavastus on kokku seotud üheks narratiiviks Teise maailmasõja järgsete metsavendadega seotud sündmuste ja lugude põhjal. Kokku on üheksa universaalset ja paar kohaspetsiifilist lühilugu, mis kokku moodustavad tervikliku lavastuse.
Dramaturg: Aare Pilv; lavastaja: Isabel Laiapea; helikujundaja: Johannes Vilu; osades: Robin Täpp, Theodor Tabor, Andri Suga, Maria Helena Seppik, Oskar Kröönström; helitehnik: Kuldar Sepp; idee ja sisend: Küllike Tint, Anu Lillak, Tuuli Kurisoo, Aive Kaldra, Helena Kaldre; konsultant: Martin Andreller; koor: Eva Maria Aru, Madleen Maria Kirja, Elina Soosaar, Ronja Marie Tepp, Merle Vetemäe. Täname: Bernhard ja Taive Viidingut! Toetas Eesti Kultuurkapital.